Täna hommikul ärgates tegin kiire tiiru majas, et Ferdinandi leida.
eile õhtul pesitses ta veidi hirmunult meie maja ainsa sohva all (mis asub nn külalistetoas ja kus alaliselt ainsatki inimest ei ela), kuhu Karmen ta peletanud oli.
Oli näha, et Karmen, kui karjajuht ja vanim meie majas, võttis ohjad enda kätte ning üritas teistele majaelanikele selgeks teha, et tema oli siin esimesena!
hommikul istus Ferdinand armsasti tooli all varjus.. inimese tuppa sisenedes otsustas ta aga, et voodi all on kinldam pelgupaik.
tundus, et selles toas tundis ta end esialgu kõige kindlamalt, me ei saa seda talle pahaks panna, ta vajab aega, et meid usaldama hakata.
seega toimetasime talle külalistetuppa pesa, toidu ja joogi ning igaksjuhuks ka liivakasti. juba mõne hetke pärast tuppa üksi jäetuna oli Ferdinand krõbinaid krõbistamas:)
vat selle üle oli meil tõeliselt heameel:) kui ta meilt toitu võtab, siis ta usaldab meid juba veidi:))
niiii tahaks loota, et kui Loore (meie maja 12 aastane tüdrukutirts) koolist koju jõuab, on Ferdinand jõudnud veel tiba rohkem kohaneda.
Inga
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Lisan Andry-Onu kommi:
See Ferdi minevik on üks põnev teema, mis võib palju uusi peatükke anda. Meil oli kunagi koer, kes tekkis meie juurde kah tsipa nooremalt kui aastasena, ja kuna ta oli peremehe käest peksa saanud, siis ta praktiliselt terve oma elu kartis võõraid mehi, haukus nende peale hüsteeriliselt, kui me teda oma juureolekuga julgustasime.
Seda ma imestan, et kas Loore on tõesti tüdrukutirts? :)
Ja kesse Taavi on. Kas poisijõmm?
Post a Comment