Hoolitsus

lisame ka pilte hoolitsus-protseduuridest ja meeleolust:

Ferdinand ja tema Hoolitseja

Viimati näitasime, kuidas Ferdinandil on oma Musitaja.
Armastus kestab jätkuvalt - tema Hoolitseja on ikka seesama Musitaja - meie Flika. Ferdinandi ja Flika majas on siis endiselt idüll. Ikka juhtub väiksemaid seiku. Ükskord oli Ferdil suurest armastusest nägu paistes ja üks silm kinni. Õnneks läks see kenasti ilma tohtri sekkumiseta üle. Väike kriim on mälestuseks ferdi paremal põsel, aga küll see ka pulmadeks terveks saab. Kui nii kiivalt teineteise eest hoolt kanda nagu seda Flika ja Ferdi teeb, siis ei ole ka ime, et vahel on ka ülehoolitsusest vigastused kerged tulema.
Tegijatega ikka juhtub.
Ja eks see suur armastus pea ka arme jätma. Ning üht õiget meest pidavat arm ikka kaunistama.
Juuresolevalt pildilt ei ole armi enam paistagi, aga mängime siis mängu, et me kõik teame, et tal see on ja oleme ühel nõul, et see teeb ta mehelikumaks!

Ferdinand ja Musitaja

sedasi mööduvad päevad päikeselaigus:

Ferdinand ja tema sümmeetriline sõbranna

ahhet kuidas meie Ferdinandil läheb?

Vananaistesuve hõnguses mööduvad meie Ferdinandi, Flika ja Karmeni päevad - hommiku rõskuses pistetakse nina meelsasti ukse vahelt välja, tõmmatakse kopsud värsket sügisõhku täis ning suundutakse tuppa päikeselaiku põõnutama... aegajalt loivatakse toidukausi manu, et ehk on miskit poetunud, et siis taas end külili visata. Õhtu hakul saabub mänguaeg ja siis on maja kaks korrust küüntekrõbinat ja vuhisevaid karvu täis.
Karmen, nagu ikka, on vaatleja rollis. Ilmselt oleks ta kassielu kriitik, kui ta mõistaks end kirjalikult väljendada.
Ferdinandil läheb nii nagu ta lükkab. Ja tema lükkab jõuliselt. Päevad läbi lükkab ta enamuse ajast Flikaga ühes. On see siis söömine-magamine-mängimin - kõik käib neil samas rütmis, mis paistab ka juuresolevalt pildilt.

Ferdinandi olemise kergus - pildis

Ferdinandi jalutuskäik koduhoovis

Flika - kirsipuu otsas

Ferdinand

lihtsalt noot, et me oleme täie tervise juures:)

Ferdinand ja sõbrannad

kõik kenasti ühe pildi peal koos - ei ole fotomontaazh, aga sellist pilti näeb siiski suhteliselt harva:)

Ferdinandi sõbranna Karmen Kass

Ferdinandi üks karvaseimaid sõpru on Karmen Kass. Karmen on vanem ja targem ning tema armastab omapäi õues käia.
Ta käib õues tiirutamas. See käib umbes nii, et läheb uksest välja, tatsutab kenasti mööda plaatidest kõnniteed (ei lähe üle muru, kuigi nii saaks otsem) ümber maja tagahoovi. Tagahoovis kiikab korraks iga puu taha ning siis suundub teiselt poolt maja uuesti eeshoovi. Kui eeshoovis parasjagu paistab soe kevadpäike, siis Karmen teeb nii:



peale sellist püherdamist tuleb loomulikult end veidi kohendada:


seda lihtsalt selleks, et uuesti ja uuesti maas selili püherdada - ikkagi kevad ju:)
Kui Karmen on oma käiguga majale tiiru peale teinud, siis istub ta maja ees asuvale kännule ning hakkab lapsi kokku kutsuma, kes siis peaksid teadupärast talle kõik lugema... seda seniks, kuniks paotub maja uks ja hüütakse: "Chiita (Karmeni hellitsunimi) tule nüüd ometi tuppa, süüa hakatakse andma!".
Senimaani, et ta jõuaks iial hakata neid lapsi sugema, kes ei osanud lugeda, ta iial ei jõua - alati paotub ukse varem:)

Ferdinandi vanniskäik vol2 pildis

nii rahulikult istub poiss vannis:



võibolla et see vesi isegi meeldib Ferdinandile:



aga märjaks sai:



ning karvkatte sassi:



sai kenasti puhtaks küll:)

meie trio pildis:)

Ferdinand


Flika


Karmen

Ferdinand ja hommikud

meie päev algab tavaliselt nii:

kell näitab varajasi hommikutunde - Ferdinand ja Flika mängivad meie voodis, meie magavate kerede otsas, matsu ja peitust vaheldumisi.
Kui inimloomad lõpuks voodist püsti, siis Ferdinand ja Flika peavad kinni olema igas sammus ja kindlasti asutama oma kere just sinna, kuhu inimjalg astuda planeerib.
Kui oleme õnnelikult vertikaalses asendis allkorrusele kööki jõudnud algab kiisude ühendkoor Ferdinandi juhatamisel. Poiss teeb ees peenikese häälega "iu, iu iuuu!", Flika veidi kassilikuma häälega "njäuu njäuu", Karmen istub väärikalt möllu keskel ja vaatab üsna süüdistava pilguga kogu toimuva peale. Käes on söögiaeg. Kõik see tähendab vaid üht – enne kui meie sünkroonvõimlejad oma sööki kätte saanud ei ole, ei saa inimloomad oma hommikuste toimetuste juurde asuda.
Parajaks katsumuseks kujuneb kassitoidu väljaõngitsemine köögikapist. Ferdinand kõigest jõust togib oma peaga kätt, mis üritab kassitoidu pakki kätte saada. Tegemine on ka selle paki sisu tühjendamine kiisude sööginõudesse - pahatihti topivad nad oma pea kausi ja paki vahele, niiet mõnikord on nende turi üksjagu kitekatine. Järgnevad minutid on köögis suhteliselt rahulik aeg - kassid söövad mõnuhäälitsuste saatel.
Karmen lahkub söögimollide juurest esimesena, väärikalt, kuid veidi pahasena, nagu oleks ta sealt välja puksitud. Flika teeb kõike kiiresti, nii ka siin – sööb ja lahkub orbiidilt saba välkudes. Ferdinand hiilgab põhjalikkusega – sööb oma kausist, siis lakub puhtaks Flika kausi, pukseerib Karmeni eemale, et ka tema kausist jäänused omale saada ning siis asub jooginõude kallale. Korraks nagu tundub, et nüüd on kõht täis ja aeg ülakorrusele pikutama minna, kuid see on petlik, hiljemalt minuti pärast on Ferdinand all tagasi ja teeb mollide juures uut ringkäiku, et ega jumalapärast midagi järgi ei jäetud.
Peale oma söögirituaali sätib Ferdi end istuma laua äärde vabale toolile ja kavatseb sealt lugeda iga inimlooma suutäit – ise seejuures neelatades.
Tundub et igasugune söömise teema pakub talle ülimat huvi☺ sööb ta siis ise või vaatab teisi seda tegemas.

Ferdinand on üks äraütlemata sotsiaalne tüüp ja seda Flikaga sünkroonis ning Karmeni tagasihoidlikult väärikast hoiakust hoolimata☺

siin meie paarike ühiselt toidupalli kallal

Ferdinand ja tüdruk-kiskja

Ferdinandi vanniskäik

Meie Ferdinand käis möödunud laubal esimest korda m a j (meie aja jooksul) vannis.
Nagu iga korralik poisskass, nii ka Ferdinand oskab oma kasukat tegelikult ise kenasti pesta. Meie majas oli aga tähtsamaid külalisi oodata, keda Ferdinand veel kohanud ei olnud ning nii tundus pererahvale, et üks korralik vanniskäik võiks aidata poisil endast parem esmamulje jätta.
Niisiis panidigi laupäeva ennelõunal, kohe peale hommikusööki, vannivesi jooksma. Sisse uhati tiba vannivahtu, et Ferdinandile tunduks vette maandumine pehme. Kogu pere kääris käised üles, et mitte öelda riided seljast ning sulges end Ferdinandiga ühes vannituppa. Tasatasa asetati Ferdinand, neli käppa ees, vanni põhja, kus oli kogunenud parasjagu nii paljukest vett, et kõhukarvad said ka märjaks.
Poiss oli üsna ehmunud moega, vaatas suurte paluvate silmadega meid kolme ja lasi haleda kõrge noodiga lendu NJÄUU. Me ei saanud sellest numbrit teha, sest olime endale eesmärgiks säädnud Ferdinandi hallikas-kollakas kasukas valgeks pesta. Meil ei olnud kellegi käest küsida, et kuis oma vormi küll nii säravvalgena hoitakse... polnud aimugi, kas peaksime kasutama sügavpuhastavat Taidi, Vaanishit või Feerit, seega üritasime lihtsalt sooja vee ja 3 paari kätega hakkama saada.
Ega Ferdinand üritusest eriti vaimustunud polnud, kuid vastu ka ei julenud eriti hakata. Nii õnnestus meil tema kasukas vannivahuga sisse potserdada ja dushiga üle loputada - ise arvasime, et esimeseks korraks on see väga tubli.
Poiss nägi märjana üsna armetu välja, kuid peale paari tunnist lihvimist keelega, oli kasukas justkui uus!
Selleks ajaks, kui külalised tulid, oli Ferdinand juba väga kaubandusliku välimusega... Niiet meie vanaema, kellele me ei olnud veel julenud Ferdinandi olemasolust rääkida, ütles peale mitmendat lauset meie hullusest kolmas kass majja võtta, et Ferdinand on ikka väga ilus kassipoiss küll:)
Kuna kõik pereliikmed, kes fotoaparaadi kasutusjuhendit lugenud, olid ametis pesemisega, siis ainsatki pilti meil sellest tähtsast üritusest kahjuks teile näidata ei olegi. Kui me järgmine kuu vanni läheme, siis püüame ka fotomaterjali savestada:)

ohhh sa meie Ferdinand:)

meil on sinuga ühes nii ladusalt läinud, et vaata/kuula/loe ja imesta:)
Igal hommikul ärkan, sa magad me jalgadel. Trepist alla kööki kolistades sa lööd mu jalgade ümber lipsu (Musi vanaema ütles ikka selle kohta lipsu löömine, kui kass mööda sääri nühib). Kui me Musiga hommikuleiba järame, siis sa istud laua ääres kolmandamal toolil ja jälgid iga me suutäit, üritades aegajalt omale laua pealt käpaga midagi näpata. Sa jalutad vabalt (süümepiinadeta) mööda köögi kapipealset ja mängleva kergusega trepikäsipuud pidi. Sööd sa kõigi meie kolme kassi eest,
liivakastis toimetad ka mitme eest etc etc etc.
et siis tahtsin sellega öelda, et tunned end täitsa vabalt juba:) Sinu väike süda on julgeks kasvanud meiega ja meil on selle üle nii hea meel, et-et...
Ma loodan, et sinu kasuemad hoiukodust ka jälgivad su käekäiku blogi kaudu ja tunnevad seda lugedes heameelt koos meiega:)

Inga

Ferdinand on taibu

Igal meie kassil on omad veidrused ja omad tarkused.
Kui Karmeni tarkus on hoida madalat profiili ja ajada oma rida - säilitamaks igas olukorras väärikus, Flika hiilgab suhtlemisoskuse ja reaktsiooniga, siis Ferdinand on väga järjekindel söögi eest võitlemisel.
pilt 1:
järjekordne söögiaeg - perenaine täidab järjest loomakesete toidunõusi.... Ferdinand ootab kannatamatult oma järge ning sel hetkel, kui tema nõusse esimesed toidukübemed kukuvad, ilmub perenaise jala kõrvalt valge konkskäpp, haakub kausi serva taha ning toidunõu on läinud... ülejäänud toit leiab end põrandalt:)
pilt 2:
Karmen küsib vett, saanud kausi nina ette tuleb Ferdinand ja tahab ka samast kausist juua... Karmen tõmbub hetkeks tagasi, kuid hetke pärast võtab end kokku ning trügib vaikselt oma koonuga Ferdinandi kausist eemale. Ferdinand ei mõtle pikalt, sirutab oma valge konkskäpa kausi serva külge ning läinud ta on - Karmeni nina alt.
Kummaline on ka see vaatepilt, kuis Ferdinand vahel kausist käpaga süüa võtab ja siis seda käpa pealt sööb:)
väga intelligentne loom - järgmiseks paneme ta toidunõu kõrvale kahvli ja noa:)
Inga

Ferdinand ja tädi Arst

Täna, laupäeva pärastlõunal külastasime me Ferdinandiga loomakliinikut.
Põhjus selles, et juba nädalapäevad tagasi märkasime, et poisi 1 silm on kuidagi vidukil ning ajab palju sodi välja.
Valdeku loomakliinikus võttis meid tädi Arst lahkelt vastu. Esiti pisteti Ferdinandi silmalaude vahele nn "lakmuspaber", et teada saada, kui tõsiselt silm viga on saanud. Õnneks ei olnud tõsist viga ning kuna meil peale selle silma köha, aevastamist ega muud häda kurta polnud, siis on järeldus, et ilmselt oma armsa Flikaga mänguhoos on ta kogemata haiget saanud.
Tädi Arst pani meile silma peale salvi, kiitis, kui tubli poiss me oleme ning saimegi salvituup ühes tulema:)
selline oli siis Ferdinandi ja meie esimene ühine loomakliiniku käik:)
2 korda päevas tuleb meil salvi silma peale panna ning lootust on ,et nädala jagu päevadega peaks kogu lugu unustet olema.

Inga

süleloom

Ferdinandi 10 päeva

Armas Ferdinand on meid oma valdustes talunud juba 10 pikka ööpäeva.
Selle aja jooksul on kogu maja omaks võetud, kõik voodid läbi magatud, kohalikud õrnemast soost karvakerad ära võlutud, kõigist kaheksast kassitoidunõust(igal kassloomal märja ja kuiva toidu nõu ning lisaks kamba peale 2 kopsakamat jooginõud) söödud ning emaste isenditega tublisti liivakasti jagatud.
Töisele kassielu kõrval on õnnestunud ära moosida lisaks majas elavale inimloomadele ka mõned külatädid ja -onud, kes on juhtunud majapidamisest läbi astuma.
Inimloomade rõõmuks lubab Ferdinand vastupanuta end aegajalt sülle võtta. Istub süles ja vaatab veidi arusaamatu näoga, et milleks see küll talle hea võiks olla, kuid samas lööb kõrvulukustavalt nurru:)
Et siis Ferdinand on õppinud inimlooma heameeleks teatud asjadega leppima, nähes, et midagi halba selles ka otseselt ju ei ole.
Täna hommikul tabasime Ferdi oma tavapäraselt ringilt - inimlooma ärgates kõigepealt sööma, siis sadakond mänguhootiiru mööda alumise korruse ruume, seejärel liivakast ja väike tualett (emased ju koguaeg jälgivad), kiire uinak köögi laua all ning uuesti toidunõude manu...
Kui selle maja 2 vanemat kassolevust on turnijad, ronijad ning hüppajad tüübid, siis Ferdinandi põhinumbriks on enese põrandal veeretamine - on ta ju suur ja raskemat sorti kassipoiss, kelle jaoks hüppamine ja ronimine eriti turvaline tegevus ei tundu. Täna hommikul aga juhtusime nägema, kuis ta kiisutüdruku tähelepanu võitmiseks klaveri peale hüppas ja sealt ka kohe tagurpidi maha libises:)
Tundub, et Ferdinandi elul pole vigu:)
Nii inim kui teistel kassloomadel on temast kuhjaga rõõmu:)
Inga

Ferdinand Loore voodit vallutades:)

Ferdinand ja Sumo

Alates sellest ajast kui Ferdinandiga sõbraks saime, olen mõelnud, keda ta mulle inimesena meenutaks. Täna mõtlesin välja,et ehedat sumomaadlejat. Ta on jässakas, sõbralik, kõnnib veidi sellise tümpsa-tümpsa kõnnakuga. Ja ma kahtlustan,et ta kasutab mürades mingeid kassi-sumo võtteid. Lisan siia ka Ferdinandi sumomaadleja turniiripõlle: "kesho mawashi". Seda kannab ta pidulikel juhtudel ja kõrgliiga sumoturniiridel.
Taavi

Ferdi on julgem:)

Ferdi on juba palju julgem:)nt eile õhtul kui ma raamatut lugesin ei meeldinud talle see hääl kui ma lehte pöörasin ja ta tuli ja tahtsi et ma temaga mängiksin,ja muidugi tahtis ta kõige rohkem mängida minu varvastega sest need olid teki all ja liikusid.ta hakkaski mu varbaid varitsema ja lõpuks hüppas ta mu varvastele peale ja hakkas mängima,aga kuna see oli valus siis ma proovisin teda meelitada rohkem mu käega mängima ja liigutasin seda teki all.ta hakkas ka mu käega mängima.tema oleks veel tahtnud edasi mängida aga kuna kell oli palju läksin mina magama.
Mulle meeldib see kuidas ta kui ta üksi nõude juures sööb.tal on seal kolm nõud ja ta teeb nii et kõigepealt sööb natuke ühest,siis teisest ja muidugi natuke ka kolmandast.ta pöörab ennast koguaeg nende nõude vahel ringi ja muudkui näksib igast ühest natuke.
Täna tegi ferdi suure edusammu.taavi võttis ta sülle.ta natuke oli alguses kuri aga kui me teda tükk aega silitasime ja sügasime sa ta aru et võibolla see ei olegi nii halb;)


Loore

Ferdinandi modellitöö

täna poseeris Ferdinand kassifilmi posteri jaoks meil:) (loe: pildid kukkusid Loorel täna välja justkui plakatikunst:))

Ferdinand ja kohanemine

Kahe viimase päeva suurim edusamm meie majas on ehk see, et Ferdinand sööb kogu perega koos alumisel korrusel köögis, mitte enam üleval külaliste toas:) ning peale sööki ajab ta oma asja ära seal, kus Karmen ja Flika seda tegemas käivad:)
Paraku üleeile suures mänguhoos õnnestus Ferdil seina ääres seisev peegel omale peale tõmmata, mis teda päris korralikult ehmatas. See oli ilmselt korralik tagasilöök tema vaprale hingele, sest julgusega astus ta umbes 2 päeva jagu tagasi - kogu pühapäevase päeva magas ta Loore laua all - ei olnud tuju mängida ega ringi nuusutada.
Täna hommikul ta aga säras taas oma mänguhimuga:)
oehh - me nii igatseme teda juba kallistada ja sülle võtta, ta on võrratu oma roosade kõrvade ja kõhualusega:)

Siin Loore ja Ferdinand mänguhoos:

Ferdinand Vahva

laupäeva varahommik - väljast ei paista ainsatki valguskiirt - tunnen, et keegi tasa-tasa sätib end mu magavatele varvastele istuma... piilun vaikselt silmanurgast, et on see tõesti tema, kes vargsi on tulnud meie voodisse... seal ta oligi, meie Karmeni ja Flika negatiivpilt - Ferdinand. istub tasa voodi jalutsis ja jälgib meie magavaid varbaid.
seepeale raputasin oma voodikaaslase Taavi üles, et ka tema seda imelugu näeks. nii me siis piilusime üle teki kuhja - kahe peale 4 silmaga, kuis see roosade kõrvadega vend söekalt meie jalgadel end sisse on seadnud.
väga mõnus tunne oli - Ferdinand on Vahva:)

Ferdinand - kolmas õhtu uues kodus...

.... mis me siis siin teeme... eks ikka mängime:)
ja paitame ja nurrume... sööme, iga natukese aja tagant.
oleme täna väga tublid olnud, tegime oma julguse peal majale tiiru peale, isegi allkorrusel juglesime liigelda:)
ikka võpatame, kui keegi liiga lähedale satub, kuid kui pai saab, siis kohe mürin lahti.
Flika tunneb meie puna-valge kasuka vastu jätkuvalt siirast huvi, Karmen jälgib eemalt.
Loorel on õnnestunud Ferdinandile kõige tihedamini läheneda, tänu külmapühale täna koolist, on tal olnud aega terve päev treenida lähenemist:)




sellised pildid meil siis täna teiega jagada:)
inga

Ferdinandi teine õhtu uues kodus

võtame selle lühidalt pildimaterjaliga kokku:)
pidage silmas ka musta hõõguvate silmadega loomakest taustal...
kogu meie gang on mängimisest väsinud ning läheb nüüd unedemaale, lootusega, et homne päev toob meile veelgi julgust juurde:)

selguse huvides on aeg tutvustada Ferdinandi uut perekonda:)

alustades nooremast:

Flika (taustal Karmen Kass)


Karmen Kass


Inge Loore (pildil koos Flikaga)


Inga (päeviku pidaja 1:))


Taavi (kaspole ilus:)) kui leian näolapist midagi, annan teada:)


leidsin päris Taavit kujutava pildi ka, see eelmine oli taavi "sulest"