süleloom

Ferdinandi 10 päeva

Armas Ferdinand on meid oma valdustes talunud juba 10 pikka ööpäeva.
Selle aja jooksul on kogu maja omaks võetud, kõik voodid läbi magatud, kohalikud õrnemast soost karvakerad ära võlutud, kõigist kaheksast kassitoidunõust(igal kassloomal märja ja kuiva toidu nõu ning lisaks kamba peale 2 kopsakamat jooginõud) söödud ning emaste isenditega tublisti liivakasti jagatud.
Töisele kassielu kõrval on õnnestunud ära moosida lisaks majas elavale inimloomadele ka mõned külatädid ja -onud, kes on juhtunud majapidamisest läbi astuma.
Inimloomade rõõmuks lubab Ferdinand vastupanuta end aegajalt sülle võtta. Istub süles ja vaatab veidi arusaamatu näoga, et milleks see küll talle hea võiks olla, kuid samas lööb kõrvulukustavalt nurru:)
Et siis Ferdinand on õppinud inimlooma heameeleks teatud asjadega leppima, nähes, et midagi halba selles ka otseselt ju ei ole.
Täna hommikul tabasime Ferdi oma tavapäraselt ringilt - inimlooma ärgates kõigepealt sööma, siis sadakond mänguhootiiru mööda alumise korruse ruume, seejärel liivakast ja väike tualett (emased ju koguaeg jälgivad), kiire uinak köögi laua all ning uuesti toidunõude manu...
Kui selle maja 2 vanemat kassolevust on turnijad, ronijad ning hüppajad tüübid, siis Ferdinandi põhinumbriks on enese põrandal veeretamine - on ta ju suur ja raskemat sorti kassipoiss, kelle jaoks hüppamine ja ronimine eriti turvaline tegevus ei tundu. Täna hommikul aga juhtusime nägema, kuis ta kiisutüdruku tähelepanu võitmiseks klaveri peale hüppas ja sealt ka kohe tagurpidi maha libises:)
Tundub, et Ferdinandi elul pole vigu:)
Nii inim kui teistel kassloomadel on temast kuhjaga rõõmu:)
Inga

Ferdinand Loore voodit vallutades:)

Ferdinand ja Sumo

Alates sellest ajast kui Ferdinandiga sõbraks saime, olen mõelnud, keda ta mulle inimesena meenutaks. Täna mõtlesin välja,et ehedat sumomaadlejat. Ta on jässakas, sõbralik, kõnnib veidi sellise tümpsa-tümpsa kõnnakuga. Ja ma kahtlustan,et ta kasutab mürades mingeid kassi-sumo võtteid. Lisan siia ka Ferdinandi sumomaadleja turniiripõlle: "kesho mawashi". Seda kannab ta pidulikel juhtudel ja kõrgliiga sumoturniiridel.
Taavi

Ferdi on julgem:)

Ferdi on juba palju julgem:)nt eile õhtul kui ma raamatut lugesin ei meeldinud talle see hääl kui ma lehte pöörasin ja ta tuli ja tahtsi et ma temaga mängiksin,ja muidugi tahtis ta kõige rohkem mängida minu varvastega sest need olid teki all ja liikusid.ta hakkaski mu varbaid varitsema ja lõpuks hüppas ta mu varvastele peale ja hakkas mängima,aga kuna see oli valus siis ma proovisin teda meelitada rohkem mu käega mängima ja liigutasin seda teki all.ta hakkas ka mu käega mängima.tema oleks veel tahtnud edasi mängida aga kuna kell oli palju läksin mina magama.
Mulle meeldib see kuidas ta kui ta üksi nõude juures sööb.tal on seal kolm nõud ja ta teeb nii et kõigepealt sööb natuke ühest,siis teisest ja muidugi natuke ka kolmandast.ta pöörab ennast koguaeg nende nõude vahel ringi ja muudkui näksib igast ühest natuke.
Täna tegi ferdi suure edusammu.taavi võttis ta sülle.ta natuke oli alguses kuri aga kui me teda tükk aega silitasime ja sügasime sa ta aru et võibolla see ei olegi nii halb;)


Loore

Ferdinandi modellitöö

täna poseeris Ferdinand kassifilmi posteri jaoks meil:) (loe: pildid kukkusid Loorel täna välja justkui plakatikunst:))

Ferdinand ja kohanemine

Kahe viimase päeva suurim edusamm meie majas on ehk see, et Ferdinand sööb kogu perega koos alumisel korrusel köögis, mitte enam üleval külaliste toas:) ning peale sööki ajab ta oma asja ära seal, kus Karmen ja Flika seda tegemas käivad:)
Paraku üleeile suures mänguhoos õnnestus Ferdil seina ääres seisev peegel omale peale tõmmata, mis teda päris korralikult ehmatas. See oli ilmselt korralik tagasilöök tema vaprale hingele, sest julgusega astus ta umbes 2 päeva jagu tagasi - kogu pühapäevase päeva magas ta Loore laua all - ei olnud tuju mängida ega ringi nuusutada.
Täna hommikul ta aga säras taas oma mänguhimuga:)
oehh - me nii igatseme teda juba kallistada ja sülle võtta, ta on võrratu oma roosade kõrvade ja kõhualusega:)

Siin Loore ja Ferdinand mänguhoos:

Ferdinand Vahva

laupäeva varahommik - väljast ei paista ainsatki valguskiirt - tunnen, et keegi tasa-tasa sätib end mu magavatele varvastele istuma... piilun vaikselt silmanurgast, et on see tõesti tema, kes vargsi on tulnud meie voodisse... seal ta oligi, meie Karmeni ja Flika negatiivpilt - Ferdinand. istub tasa voodi jalutsis ja jälgib meie magavaid varbaid.
seepeale raputasin oma voodikaaslase Taavi üles, et ka tema seda imelugu näeks. nii me siis piilusime üle teki kuhja - kahe peale 4 silmaga, kuis see roosade kõrvadega vend söekalt meie jalgadel end sisse on seadnud.
väga mõnus tunne oli - Ferdinand on Vahva:)

Ferdinand - kolmas õhtu uues kodus...

.... mis me siis siin teeme... eks ikka mängime:)
ja paitame ja nurrume... sööme, iga natukese aja tagant.
oleme täna väga tublid olnud, tegime oma julguse peal majale tiiru peale, isegi allkorrusel juglesime liigelda:)
ikka võpatame, kui keegi liiga lähedale satub, kuid kui pai saab, siis kohe mürin lahti.
Flika tunneb meie puna-valge kasuka vastu jätkuvalt siirast huvi, Karmen jälgib eemalt.
Loorel on õnnestunud Ferdinandile kõige tihedamini läheneda, tänu külmapühale täna koolist, on tal olnud aega terve päev treenida lähenemist:)




sellised pildid meil siis täna teiega jagada:)
inga

Ferdinandi teine õhtu uues kodus

võtame selle lühidalt pildimaterjaliga kokku:)
pidage silmas ka musta hõõguvate silmadega loomakest taustal...
kogu meie gang on mängimisest väsinud ning läheb nüüd unedemaale, lootusega, et homne päev toob meile veelgi julgust juurde:)

selguse huvides on aeg tutvustada Ferdinandi uut perekonda:)

alustades nooremast:

Flika (taustal Karmen Kass)


Karmen Kass


Inge Loore (pildil koos Flikaga)


Inga (päeviku pidaja 1:))


Taavi (kaspole ilus:)) kui leian näolapist midagi, annan teada:)


leidsin päris Taavit kujutava pildi ka, see eelmine oli taavi "sulest"

Ferdinandi esimene hommik uues kodus:)

Täna hommikul ärgates tegin kiire tiiru majas, et Ferdinandi leida.
eile õhtul pesitses ta veidi hirmunult meie maja ainsa sohva all (mis asub nn külalistetoas ja kus alaliselt ainsatki inimest ei ela), kuhu Karmen ta peletanud oli.
Oli näha, et Karmen, kui karjajuht ja vanim meie majas, võttis ohjad enda kätte ning üritas teistele majaelanikele selgeks teha, et tema oli siin esimesena!
hommikul istus Ferdinand armsasti tooli all varjus.. inimese tuppa sisenedes otsustas ta aga, et voodi all on kinldam pelgupaik.
tundus, et selles toas tundis ta end esialgu kõige kindlamalt, me ei saa seda talle pahaks panna, ta vajab aega, et meid usaldama hakata.
seega toimetasime talle külalistetuppa pesa, toidu ja joogi ning igaksjuhuks ka liivakasti. juba mõne hetke pärast tuppa üksi jäetuna oli Ferdinand krõbinaid krõbistamas:)
vat selle üle oli meil tõeliselt heameel:) kui ta meilt toitu võtab, siis ta usaldab meid juba veidi:))

niiii tahaks loota, et kui Loore (meie maja 12 aastane tüdrukutirts) koolist koju jõuab, on Ferdinand jõudnud veel tiba rohkem kohaneda.
Inga

Lisan paar pilti Flikast ja Karmenist, Ferdinandi uutest kaaslastest. Loodan,et nad saavad ka sõpradeks. Hetkel küll susisevad üksteise peale.
Piltidel on Flika see keeruga loom, taustaks maja. Karmen aga kohevam :)

Ferdi 1 päev uues kodus

hei,

siin ja praegu saab alguse kassipoiss Ferdinandi blogi.
Ferdi on sharmantne noor isane kass, kes alustas täna 18.jaanuaril oma uut elu. Loodame, et see on tema jaoks parem elu, kui see mida ta seni maitsnud.
Palju me teame Ferdi eelmisest elust?
mitte just väga palju...
Vanust on täna tal ilmselt kusagil 8-9 kuud. Passis seisab ilus kuupäev 05.05.2005, niiet kokkuleppeliselt on Ferdi 8 kuud ja 2 nädalat vana. Sellise ilusa sünnikuupäeva sai Ferdi päranduseks headelt inimestelt Tiialt ja Kajalt, kelle juurest hoiukodust me täna ta oma pereliikmeks tõime.
Pärit olevat Ferdinand Nigulast (ei taibanud küsida, kas tegemist on Läänemaa või Tartumaa Nigulaga:)) igaljuhul koht, mida Ferdi suurema osa oma noorest elust koduks pidanud on, kannab nime Nigula laut.
Tema teine kodu oli Tallinnas Kadriorus keldrikorrusel asuvas hoiukodus, kus oma saatust on ootamas veel 25 kassi ringis.
2 äärmiselt sümpaatset naisterahvast on võtnud oma hingeasjaks saatuse hooleks jäetud kassidele uue lootuse andmise.
Nad ravivad neid, nad toidavad neid, annavad neile peavarju ning otsivad neile püsivat kodu. Kaasa ei anta aga kasse sellest kodust mitte igaühele. Ei anta kaasa ka vaktsineerimata, steriliseerimata/kastreerimata ning haigeid loomakesi.
Sellest hoikodust tahaksin ma kindlasti ükskord pikemalt kirjutada... praegu liiguksin meie kassipoisi juurde tagasi, et kirja panna, kuis on möödunud meie esimesd tunnid uues kodus:)
Ferdinand käitus sõidul koju autos väga tublisti, enamus aja istus vaikselt kotis, aegajalt oli siiski kuulda tagasihoidlikku kaeblemist, kuid ei mingit rabelemist ega paanikat.
Kodus asetasime ta esiti kotiga kest köögi põrandat, et meie teise pereliikmed - Karmen Kass ja Flika, saaksid ta ohutult üle nuuskida. Sellel lasi ta ka vaikselt toimuda.
Seejärel päästsime Ferdi kotist välja, mispeale meie emased loomad talle korraga ninad ees korraga väga lähedale sattusid. Selle peale otsustas Ferdinand oma au ja väärikust kaitsta ning susises veidi.
Ferdi tegi kiire tiiru meie alumisel korrusel ning leidis koridoris nurgataguse susside vahel, kus end pikali sättis.
Esiti käisime piilumas, kuidas ta end seal tunneb, tasapisi lähenesime talle. Taavi lähenes Ferdinandile vaikselt ning samal hetkel, kui ta käe välja sirutas, et tema uhket kasukat silitada, hakkas Ferdinand uhkelt nurru lööma:) nii on see kestnud terve õhtu... me seisame Loore ja Taaviga järjekorras, et oma paid kõik Ferdile anda ja tema mürinat vastutasuks kuulata:)
ilmselt tuleb meil graafik teha:)
Ferdi huvides otsustasime, et ehk on talle tänaseks küll, kui ta alumisele korrusele pesitsema jääb. Viisime talle pesakorvi Loore kootud tekiga koridori nurka varjulisse kohta ja ta võttis selle ka kohe omaks:)
Flika (meie eelnevalt noorem kass, nüüdseks keskmine kass) istub Ferdinandist poole meetri kaugusel ja silmitseb teda ainiti... mulle tundub, et Flika on kõrvuni sees:) ei ole ka mingi ime, nii uhket isast looma ei ole Flika ilmselt varem kohanud.
Karmen (pere vanim väärikas kass), on veidi pahane meie peale... jaurab tiba, aga küll tal see üle läheb...
oleme ise tänaseks ülakorrusele magamistubadesse kolinud ning vaikselt loodame, et öö jooksul kogub meie Ferdinand julgust ja teeb kogu elamisele kontrolltiiru peale... ehk homme õhtul võime pesa koridorist juba edasi tõsta:)
nõndapalju siis tänaseks Ferdinandist ja tema esimeset päevast uues kodust.

Inga
PS! just praegu nägin Ferdinandi saba putkamas ühte meie magamistubadest teisel korrusel:) Lähen vaatan, mis tal plaanis:))